Kuidas ka ei püüa,
tema ikka alla läheb,
päris alla, mitte vähe,
kasvõi taevast appi hüüa...

ning siis tõuseb taeva poole,
ainult sealt ei tule alla,
kuni jälle vihma kallab,
tallab maha vaeva, hoole...

Taevast alla vihma kallab,
tallab vaeva, hoole,
ometi mind ka Su vaevas
tõmbab Sinu poole.

Kuidas ka ei püüa,
oma peast ei saa Sind välja,
olen Sinu järgi näljas,
Sinu poole ainult hüüan...

ning siis palun taeva poole,
et ta Sind mu juurde annaks,
kuis küll Sinu koormat kannaks,
saaksin vaid ta enda hoolde,
vaid ta enda hoolde,
vaid ta enda hoolde...