Hetk üksindust
ja väike vihmasadu
mind haarab jäägitult
kõledasse nukrusesse,
on suvi nii kaduv...

Mets kuulatab
ja vastu vaikus kajab
läbielatud aegade
unustamatuid hetki,
ja ikka sajab ning sajab...

See viimne kord -
Sul silmis oli nutt,
kui viibisime embuses,
ei suutnud lahkuda,
on sügisel tulekuga rutt...
 
Hetk üksindust -
ja magus mälestus
Su huulilt on jäänud
lohutama valusat südant,
nüüd jäänud vaid igatsus...