Juba aastaid on surma,
sest elu minust mööda läeb
ikka jälle, ikka jälle, ikka...

Juba lapsena ma aru ei saand,
mida teised, pagan, soovivad nad,
mida tegema ma peaksin,
et sobida.

Ega teisedki, nad aru ei saand,
pida, pagan, neile räägin küll ma,
mõistlik inimene aru sest
ju ei saa.

Minu vanemad, nad aru ei saanud,
ei eakaaslased, ei õpetajad,
mida selle tüübiga
peale hakata.

Mitte keegi neist, nad aru ei saand,
mida teha on mul ses maailmas,
milleks üldse tarvis
mul oli sündida.

Teha midagi ei osanud ma
ja selles arenes välja
negatiivsus,
negatiivsus,
negatiivsus,
negatiivsus!