Kuid vahel olen ma mõelnud,
miks mu tuntus ei vasta andekusele
või vastupidi.
Ja vahel ei ole ka mõelnud,
kuid teinekord kuskil
harjutusklassis üksi istudes
vajun tihti mõttesse,
näiteks kuidas sa tulid klassi,
oli see siis kohvik või kantselei, kust sa tulid
või õpetajate tuba
või valvelauatädi salanurgake.
Sa oled kõige lahkem õpetaja meie koolis
igatahes.

Meie õpetaja koolis kõige parem ta,
kõige parem ta, kõige parem ta,
nooti õpetab meid tundma,
kirjutama ka, kirjutama ka.
Palju hoolt ja palju vaeva
mega tunda saab,
palju tunda saab, palju tunda saab,
meie pärast vahel öösel
muretsema peab,
muretsema peab.

Aga ükskord juhtus nii,
et vastu klaverit lendas kott
või tossudega saali põrandale kaasa tuli sopp
või mõni tüdruk tundi joostes	väikse müksu pihta sai
või tunnis selgus -	noodivihik koju jäi,
päris hea,
selge see, et sellest tuleb jama,
kui ei oleks naeratust,
sest kena naeratusega pole ju
läbinisti halb.

Meie õpetaja koolis kõige parem ta,
kõige parem ta, kõige parem ta,
õpetas akorde kuulma,
kirjutama ka, kirjutama ka.
Meie pärast palju vaeva nägema ta peab,
nägema ta peab, nägema ta peab,
meie näpuosavusest ikka kõike teab,
ikka kõike teab.

Aa-aa-aa...
aa-aa-aa...
aga ükskord...

Aga ükskord juhtus nii,
et noodist mängimiseks
ei kõlvanud barokk,
ei Bach, ei Liszt,
sest ei võimaldanud koosmängimist,
kui oli soov vaid korra mängida koos jazz-pop osakonna poistega,
kuid nägin siis, 
ustkui kurvaks veidi õpetaja jäi, kuid siiski leebus ta,
sest vahel veidi rütmikamat	muusikat teha ei
ole hirmus halb.

Siin oled sa,
siin oled minu õpetaja hea,
ma tean, sind vahel ikka säästma pean,
sest muidu ükskord väsid, seda tean,
ka inimest võin sinus näha ma,
siin oled minu õpetaja hea,
ma tean, sind vahel ikka säästma pean,
sest muidu ükskord väsid, seda tean,
ka inimest võin sinus näha ma.

Ka inimest võin sinus näha ma.