Taas õhtupäike loojub, nii punane,
pole tuult, õhk on sume.
Seisan aknal ja märkan, et täna on
linnal hoopis teine jume.

Kevad võtmas on hoogu,
et tulla ja vallutada,
ma tean liigagi hästi,
kuhu see mu mõtted võib kallutada.
Loodus ärkab ja unustab,
et talv üldse olemas oli.
Uuestisünd minu mõtteis
annab kaunile unelmale voli.

Kuigi puud on veel raagus
ja lehepõletussuits hõljub õhus,
tunnen südames magusat valu
ja midagi kripeldab kõhus.

Kevad võtmas on hoogu...

Kevad võtmas on hoogu...